Erinevalt teistest maavaradest leidub Eestis palju metsamaad ja puitu, mistõttu tegeletakse siin suuremahuliselt metsa majandamise ja puidu müümisega. Selleks, et ka tulevikus oleks meil, meie lastel ja meie lastelastel korralikud metsakinnistud millelt tulu teenida, tuleb metsa majandada vastutustundlikult viies läbi erinevaid metsahooldustöid.
Metsa hooldamine järjepidevalt tõstab selle väärtust
Nagu ka kõige muude asjade puhul tasub metsa eest hoolt kandmine ennast kindlasti ära. Faktide vastu lihtsalt ei saa. Kui näiteks võrrelda kahte kinnistut millel on sarnased kasvutingimused, aga millest ühe omanik hooldusega üldse ei tegele, kuid teine viib läbi aegsasti hooldusraided siis lõppkokkuvõttes võidab see kes oma aega rohkem investeeris.
On tõsiasi, et 70-80 aastaga on võimalik oma metsakinnistust välja kasvatada väga ilus ja puhas kuusemets, seda ainult siis kui seda õigeaegselt ja korralikult hooldada.
Passiivse kasvatusmeetodi puhul, kus metsa eest hoolt ei kanta vaid lastakse loodusel teha oma töö, kasvavad sarnasel maatükil aga hoopis peamiselt kiirelt kasvavad lehtpuud nagu haabad, lepad ja sarapuu võsa. Tihtipeale laastavad sellist metsamaad ka erinevad haigused ja tuul. Lisaks sellele, kuna noores eas on valgusest vajaka jäänud siis puud on tihti kasvanud kõveraks, oksarohketeks ja suure võraga, mis veel omakorda väehendab puidu väärtust ja kasutatava puidu hulka.
Kui palju metsa hooldamine selle väärtust tõstab?
Kui võta eelduseks eelnevalt välja toodud näide siis teenitava tulu vahe ühe hektari metsamaa kohta võiks olla vähemalt kahe kordne. Seda nii metsamaad müües kui ka lihstalt metsakinnistul lageraie läbi viimisel.
Kui 70-80 aastase uuendusraie puhul võib hooldatud metsamaalt omanik teenida ligikaudu 7000 eurot, siis hooldamata ja looduslikult kasvanud metsakinnistult teenitud tulu on sellest aga ligikaudu poole väiksem, ehk siis 3500 eurot.
70. aastast perioodi arvestades ei tundu paljudele 3500 eurot küll suur summa, aga siin rääkisime vaid ühest hektarist. Kui metsakinnistu on suurem siis ka kaotatav summa suurem. Selles arvutuses on ka harvendusraidelt saadav tulu välja jäetud, mis võib olla ka üsna kopsakas summa. Samuti tuleks arvesse võtta ka metsa üleüldist pilti. Hooldatud kinnistu näeb ka parem välja.
Metsa hooldusraie tüübid
Metsa hooldusraietega loome enda ümber puhtamad ja ilusamad metsad ja loome soodsad tingimused kvaliteetsema ja väärtusikuma puidu kasvuks.
Järgnevalt vaatame erinevaid metsahooldusraie tüüpe
Valgustusraie
Selle raie peamine eesmärk on luua noortele, väärtuslikumatele puuliikidele soodsamad kasvutingimused, et soovitud puistu saaks kinnistul välja areneda. Valgustusraie on eriti oluline siis kui mets on alles istutatud või väga noores eas, sest siis kipuvad kinnistul domineerima kiirelt kasvavad lehtpuuliigid nagu haab, lepp, remmelgas jt. Lehtpuud aga heidavad madalamal kasvavatele puudele varju ja tarbivad ka rohkesti pinnases leiduvad toitained. Tulemuseks on see et väärtuslik, kauem kasvav puit sureb välja. Koos sellega jääb arenemata ka esialgu plaanitud puistu koosseis.
Valgustusraied tuleb planeerida aegsasti. Arvesse tuleb võtta metsa kasvukohta, pinnast ja selle tüüpi. Raiet võib läbi viia mitmeid kordi, kuid kui liiga vara alustada, võib juhtuda et tuleb teha 3-4 raie asemel hoopis 5-6 valgustusraiet.
Raie käigus jäetakse püsti terved, sirged ja väheste okstega puud. Kui enne esimest valgustusraiet võib hektari kohta, sõltuvalt metsa tüübist, vähemalt 10000 puud, siis peale viimast valgustsust võiks seal olla järel umbes 2000.
Harvendusraie
Kui mets on jõudnud vanusesse 20-30, siis on aeg läbi viia esimene metsahooldus – harvendusraie. Selle käigus raiutakse välja maksimaalselt 30% puistul kasvavast puidust.
Peamine harvendusraie eesmärk on viia lõpule puistu liigilise koosseisu kujundamine. Rajutakse välja puud mis võiks olla soodsaks elupaigaks kahjuritele, on haiged ja sorditakse välja muu ebakvaliteetne puit et ruumi teha kõige väärtuslikumale puidule. Nii tagatakse maksimaalne metsa väärtus uuendusraie ajaks.
Erinevalt väiksemast valgustusraiest võib harvenusraiega juba teenida metsamaalt oma esimese tulu. Äärmisel juhul peaks esimene harvendus katma vähemalt siiani metsa investeeritud summad.
Kui metsa vanus on jõudnud juba 50 aasta kanti või rohkem, oleks aeg lõpetada ka harvenduste tegemine. Vanemas eas viiakse enamasti läbi lihtsalt sanitaarraieid, sest kui mets liiga häredaks raiuda väheneb materjali tagavara juurdekasv ja väheneb ka lageraie käigus saadav puidu kogus.
Sanitaarraie
Nagu nimigi ütleb on sanitaarraie mõeldud haigete puude väljaraiumiseks et vältidida haiguse edasist levikut. Sanitaarraie käigus võib välja raiuda ka puud, mis on soodsaks kasvukohaks puid kahjustatavatele kahjuritele või puud mis on suremas või juba surnud, kui see ei ohusta metsa eluskeskonda.
Üldjuhul üritatakse sanitaarraiet siiski vältida. Võimaluse korral eemaldatakse säärased puud metsast juba harvendusraie käigus.
Kokkuvõtteks
Metsahooldus tasub majanduslikus mõttes ennast kindlasti ära, aga seda vaid pikas plaanis. Olenevalt metsakinnistu suurusest võib majanduslik kasu ulatuda kümnetesse tuhandetesse, seega kui plaanite kinnistut pikemalt omada tasuks kindlasti kaaluda regulaarsete hooldustööde läbi viimist.
Kuna metsa eest hoolt kandmine nõuab palju aega, eritehnikat ja hulganisti teadmisi, siis tihti on see mõistlik hoopis metsamaa maha müüa. Nii on võimalik lühikese ajaga teenida võimalikult palju tulu, ilma et peaks metsa majandamisel kaasnevate asjaajamistega oma pead vaevama.
Mis tahes küsimuste korral võite meiega julgelt ühendust võtta, aitame teid hea meelega!