Lageraie kohta levib inimeste seas valearusaam, et juskui peale lageraiet enam seda lagedaks tehtud metsamaad ei eksisteeri. Arvatakse, et Eestis jääb tänu läbi viidud raietele metsamaad aina vähemaks, kuigi reaalsus on hoopis vastupidine. Kunagi haritud põllumaad on arenemas metsaks ja tegelikult on tänu headele metsamajandamisvõtetele Eesti metsa kasvu kiirus tõusnud.
Uuendusraie on üks metsaraie liikidest (lageraie), mille käigus raiutakse enamik puistul kasvavad puud. Kuigi paljud inimesed seostavad lageraiega ainult negatiivset, on uuendusraiel ka positiivseid külgi millele inimesed tihtipeale ei mõtle. Antud postituses arutamegi antud raiemeetodi plusse ja miinuseid ja vaatame üle ka alternatiivid.
Lageraie eesmärk
- Lageraie eesmärk on maha raiuda küps või kahjustunud mets selleks et saaksime ise metsa uuenemisele kaasa aidata. Metsamaa lagedaks tegemine ja uute tervete puude istutamine ja nende eest hoolt kandmine on kõige kiirem ja efektiivsem viis tagamaks kinnistul uue ja korraliku metsa arengu. Kuna metsas on konkurents väga tihe toitainetele, valgusele ja veele, siis kõige kindlam viis panna alus uue metsa aregule on viia läbi veidi suurema mahuline lageraie. Seda fakti toetab ka tõsiasi, et hilisemat taimede hooldust sellisel langil on kõvasti lihtsam läbi viia. Nii luuakse noore metsa arenguks ideaalsed tingimused, taastades peagi kinnistul varem aset leidnud ökosüsteem.
- Teine eesmärk on kasutada metsast saadud puitu meie enda tarbeks. Kuna mets on saanud küpseks, hakkaks see nii või teisiti looduslikult uuenema. Kõik mis ei kasva, närbub ja mis närbub see sureb. Inimesena sekkudes aga saame metsast kasuliku materjali millest ehitada endale uus puitmaja, tükike mööblit või toota paberit.
Kuigi muude taimede elutsükkel on puudega võrreldes kõvasti lühem, võrdleksin kogu seda protsessi näiteks kartuli kasvatamisega. Varakevadel pannakse kartuliseeme mulda, kantakse selle eest hoolt ja sügisel kui see valmis saab, nopitakse see ülesse et seda söögiks kasutada. Võiksime ka kartuli ja kõik muud looduse poolt kingitud loodusvarad vabalt kasvama jätta, kuid see tähendaks meie enda elu täieliku ümberkorraldust.
Lageraie plussid
Lageraieid on Eestis ja meie ümber paiknevates riikides juba sadu aastaid tehtud, ja neid viiakse läbi ka edaspidi. Tegemist on siiski metsa uuendamisega, enamik väga ilusaid metsasi mida kiidetakse on inimeste poolt istutatud ja jooksvalt hooldatud.
Tänu lageraiele on võimalik meil inimesena saada metsast oma osa ja toota sellest meile vajalike materjale. Kui meil on valik näiteks kodu ehitamisel, kas kasutatda puitu, plastikut või metalli, siis jätkuvalt paljud inimesed valivad puidu kuna see on looduselähedasem.
Peale lageraiet on ka suurem tõenäosus et raiesmikust kasvab kiiremini ilus mets. Seda seetõttu et puudub suuremat sorti konkurents vanemate puudega. Samuti annab see meile võimaluse enne puude istutamist pinnast töödelda, muutes istutamise lihtsamaks ja ühtlasi suurendades tõenäosust, et puud jäävad kasvama, veelgi enam.
- Raiutud puudest saab toota palju kasulikku
- Võimalik panna alus uue metsa arengule
- Puude istutamine on lihtsam
- Puude hooldamine on lihtsam
- Uute puude ellu jäämise tõenäosus on suurem
- Uuesti istutatud puud kasvavad valgusrohketes tingimustes ilma juurkonkurentsita kiiremini
Lageraie miinused
Tõsi on, et lageraie pole üksnes positiivsete omadustega metsamajandamise moodus, see muudab metsas olevaid keskonna tingimusi drastiliselt. Tihti on ka inimestel aastaid eksisteerinu metsaga seoses palju emotsioone. Seetõttu on inimesed alatasa pettunud kui nende hea seene, mustika või jõhvika koht lagedaks tehakse. Samas on see uus algus. Samal langil võib aasta pärast juba korjata maitsvaid maasikaid ja hiljem ka vaarikaid. Kindlasti saavad ka tulevad põlvkonnad sealt muid metsasaaduseid, ja kui mets saab taas küpseks, siis ka puitu.
- Metsa ökosüsteem saab kõvasti kahjustada
- Masinad lõhuvad pinnast
- Suured kulutused
- Emotsionaalne inimestele
Alternatiivid klassikalisele uuendusraidele
Üks alternatiividest mida on võimalik uuendusraiena rakendada on turberaiet. Selle eesmärk on kasvatada uus mets vana metsa turbe all. Ehk looduslikule metsa uuenemisele luuakse soodsad tingimused kasvamiskeks, raiudes vana mets järk-järgult maha.
Selle raietüübi puhul on aga oluline silmas pidada selle keerukust, ajakulu ja sellest tulenevat kõrgemaid kulutusi. Nimelt võib turberaie protsess võtta aega mitukümmend aastat, kuna erinevate raiejärkude vaheline aeg peab olema vähemalt viis aastat. Lisaks sellele on väga oluline, samas ka keeruline, planeerida tööd nii, et uus arenev mets oleks liigiliselt vähemalt samaväärne.
Üks miinuseid veel püsimetsandus meetodil oleks see, et tahest tahtmata kahjustatakse ka teisi puid mis kinnistul kasvavad. Tihti saavad kõige enam väljavedu teostades kahjustada juured, kus võivad alguse saada kahjulikud haigused. Lõppkokkuvõttes võib säärane majandamine endaga kaasa tuua rohkem kahju kui kasu.
Kas hetkel on ohtu et Eesti mets saab kunagi otsa?
Seda teemat on aastate jooksul väga palju arutatud, kui sellist ohtu kindlasti ei ole. Eesti metsamajandamine on väga ragelt reguleeritud ja me raiume ja majandame metsasi ainult vastavalt selle vanusele. Eestis kasvava metsa keskmine vanus ei ole viimase 20 aasta jooksul eriliselt palju muutunud. Samuti tooksin välja, et meil leidub umbes 600000 tuhat hektarit metsa millele kehtivad majandamise juures veel karmimad reeglid kui tavametsadele, samuti on eraisikute valduses umbes 300000 tuhat hektarit metsamaad mida omanikud aktiivselt ei majanda.
Kokkuvõtteks
Paljude arvates on lageraie igati mõistlik metsamajandamise viis. See loob soodsa pinnase uue ökoloogilise keskonna arendamiseks raidmel, lisaks toimub see protsess kordades kiiremini kui looduslikul teel. Näiteks turberaie korral, teiste puude varjus leiame tihti kasvamas vahtraid, väikseid kuuski või lepavõsa, nende kasvu kiirus on väga aeglane 2-6 cm aastas, mis on võrreldes avamaal kasvavate puudega kordades väiksem, samuti on puistu kooslust raskem reguleerida. Lageraie on aga kiire ja majanduslikult effektiivne moodus oma mets uuendada ja selle käigus ka pisut tulu teenida.