Metsamaa hind – Millest sõltub metsa väärtus?

  • Home
  • /Blogi
  • /Metsamaa hind – Millest sõltub metsa väärtus?
metsa hind

Teadliku metsaomanikuna on oluline aeg-ajalt uurida mis metsa hind parasjagu turul on, seda selleks et võimalikult hästi ajastada oma kinnistu või raieõiguse müüki. Kuna metsa väärtus on ajas muutuv ja ükski metsatukk pole täpselt samasugune, siis on hulganisti faktoreid mis tuleb metsa väärtuse hindamisel arvesse võtta: metsakinnistu pindala, materjali kogumahtu, asukohta, puude vanust, raieküpsust ja ka seda kui suur osa metsast on sobiv raie läbiviimiseks.  

Mis on hetkel metsamaa keskmine hind (2019-2020)?

Hetke seisuga on Eesti metsamaa keskmine hind maa-ameti andmetel 3850 eurot hektari kohta. Viimase aasta jooksul viidi läbi 2000 metsakinnistute ostu-müügi tehingut. Kõige vähem makstakse metsa eest Hiiumaal, kus keskmine metsa hind on 2500 eurot hektari kohta. Kõige rohkem väärtustatakse metsa Lõuna-Eestis, näiteks Põlvamaal, Tartumaal ja Võrumaal käiakse ühe hektari metsa eest välja üle 4500 euro.

Kuna metsa väärtus võib suuresti kõikuda, vaatame allpool milline võiks olla metsamaa maksimaalne hind vastavalt vanusele.

Raiutud metsamaa hind

raiutud metsamaa, lageraie

Raiutud kinnistu, nagu ka nimi ütleb on maa kus juba on läbi viidud uuendusraie. Kuna tegemist on äsja raiutud maatükiga, siis nende hinnad ulatuvad reegilna 1000 euroni hektari kohta. Seda seetõttu, et metsa uuendamine on kulukas protsess mis on seotud mõningate riskidega. Hinna teeb väikseksemaks ka tõsiasi, et tihti saab sellisest metsamaast suuremat kasu lõigata alles peale meie eluaega.

Metsanoorendike hind

Metsanoorendiku hind sõltub puistul kasvavatest puuliikidest ja sellest kui hästi on kinnistut varem hooldatud. Noorendike hind võib kerkida maksimaalselt 2500 euroni. Oluline on ka ära märkida, et kõige enam väärtuslikud on noorendikud kus kasvavad hästi hooldatud kase-, männi- või kuusekultuur.

Eestis pole ka võõras pilt, kus kinnistul kasvab põhiliselt noor võsa, olgu selleks siis remmelgas, hall lepp või sarapuu – sellise puistu väärtus on sarnaselt võrdväärne lagedaks raiutud kinnistuga. Seda selle tõttu, et kinnistust ilus ja terve mets kavsatada, tuleks esmalt võsa eemaldada ja siis uued puud asemele istutada.

Latiealise puistu väärtus

Selles eas metsa on veel võimalik veidi hooldusraiega korrigeerida, et kujundada pisut tuleviku puistu tervisliku seisundit ja selle väärtust. Üldjuhul jääb sellise, korralikult hooldatud kinnistu väärtus 4000 euro kanti hektari kohta.

Keskealise metsa hind

Valmiva metsa väärtus on kuni 10000 eurot hektar. Keskealine mets on väga väärtuslik, sest harilikult selles vanuses metsamaalt saab juba esimese harvendusraie käigus veidi investeeritud summat tagasi teenida. Samuti lisab asjatundjate poolt läbi viidud harvendus tuleviku metsale väärtust, tekitades ruumi puistu parimatele eksemplaridele kasvamiseks.

Küpse metsa väärtus

Elu on näidanud, et valmis metsa hind võib mõningal juhul kerkida lausa 20000 euroni hektari eest. Küpse metsa alla arvatakse kinnistud, millel kasvavate puude vanus või diameeter on sobiv uuendusraieks.  

Muud faktorid mida tuleb arvesse võtta metsa väärtuse hindamisel

Nagu me juba eelpool mainisime, ükski metsakinnistu pole täpselt samasugune, seega täpse väärtuse määramiseks tuleb võtta arvesse ka teisi faktoreid. Eelpool mainitud summad on reaalsed ainult ideaalsetel tingimustel.

  • Kasvava metsa sortiment

Selle kohta kehtib rusikareegel – puistu kus leidub peamiselt kiirelt kasvavad lehtpuud on vähemväärtuslikud kui kinnistud millel valdavaks puuliigiks on aeglaselt kasvav leht- või okaspuu.

Korralikult, kahjustamata raieküpselt metsakinnistult võime saada hakkepuitu, paberipuud, küttepuud ja palki. Kahjustunud või väheväärtuslikult puistult, kus leiame peamiselt kiirelt kasvav lehtpuu saame ainult küttepuid või hakkepuitu.

Hakkepuidu ja küttepuu hinnad on aga üldjoontes kordades madalamad kui paberipuu või palgi turuhinnad. Seega parimat hinda saab metsa eest mis on hästi hooldatud, millel pole sisemisi ega välimisi haiguseid (nt juurepäss, üraskikahjustused, mädanikud jpt)

  • Puistu keskmine vanus

On selge, et mida vanem on puistu keskmine vanus, seda tulusam on ka metsakinnistu müümine. Metsa küpsusest sõltub raietüüp, mida saab kinnistul läbi viia. Kõige kasumlikum on uuendus- ehk lageraie. Teisele kohale jääb harvendusraie. Kui mets on saavutanud tüvediameetri või raieküpse vanuse, siis on võimalik kinnistuul läbi viia lageraie, mis on kõige madalama ülestöötamiskuludega raieliik, samas ka kõige kasumlikum.

  • Metsa asukoht

Kinnistu asukohast sõltub välja veetud materjali transpordi kulu, et puit turundada. Erinevaid puidu sortimente ostetakse Eesti eri paikades, seega läbitavad vahemaad võivad vahel minna päris pikaks mis omakorda vähendavad metsalt teenitud tulu.

Metsad mis asuvad kuival ja kõval pinnasel on keskmiselt rohkem väärt, sest neid saab aastaläbi majandada. Märjad metsad mida saab majandada ainult talvel, suurendavad väljaveo ja turustamise kulu. Samuti olulist rolli mängib ka otsese juurdepääsu olemasolu. Nimelt kinnistud, millel on olemas ametlik juurdepääsutee lihtsustab väljaveo protsessi. Vastasel juhul tuleb sõlmida kokkuleppeid maaomanikega, kust soovitakse materjali üle vedada.

Kas müüa metsamaa või mitte?

Tegemist on küsimusega, millele mõtlevad ilmselt enamus inimesi enne oma metsa müüki. Meie arvates on metsa müümine igati mõistlik otsus juhul kui te ei plaani seda ise pikas plaanis hooldada ja majandada.

Kusjuures enam levinud põhjused miks inimesed oma metsa müües rahaks teevad on:

  • metsa majandamine ja hooldamine on raske ja aeganõudev protsess
  • kui elatakse oma kinnistust kaugemal
  • kinnistu asub looduskaitse või muul piirangutega alal

Metsamaa hindamine – Vaatme teie metsa tasuta üle

Kui te soovite oma metsa müüa, või kui teil on lisaküsimusi, siis oleme valmis teile tasuta konsuldatsiooni pakkuma ja ka hinnapakkumise koostama.


Võta Meiega Ühendust!