Kui rääkida metsade liigitamistest siis enamik inimesi seostab seda kohe liigitamisega metsatukas peamiselt kasvava puutüübi järgi, tegelikult metsasi võib liigitada mitut erinvat moodi, ka pinnase tüübi järgi.
Kuna puuliigi järgi metsaliiki määrata on väga intuitiivne (kaasik, kuusik, mänik, tammik, lepik jne), siis täna viskamegi pilgu peale kuidas aluspinna järgi metsamaad liigitatakse.
Metsamaa liigitamine pinnase järgi
Arumetsad
Arumetsa klass on Eestis üks levinumaid. Selle grupi puud kasvavad enamasti mitte soostunud pinnasel, või aladel kus turba kiht on alla 30 sentimeetri paks. Toitainete väärtus pinnases võib selle metsatüübi puhul olla väga erinev. Kõik sõltub sellest millisele pinnasetüübile on alusmuld tekkinud ja kui sügaval on põhjavesi.
Arumetsas kasvavad peamiselt okaspuud nagu kuusk ja mänd, lisaks ka erinevad lehtpuud – tamme, vahert, saart, arukaske ja haaba.
Siia metsaklassi kuuluvad järgmised metsarühmad:
- Loometsadeks nimetatakse metsamaad mis kasvab väga õhukese mullakihiga pinnasel. Põhjavesi on sügaval pinnases ja mitte sügavamal kui 30cm paksuse mullakkihi all leiame tiheda paekivi seina. Seda tüüpi metsa leidub Eesti väga vähe, sarnaselt nõmmemetsaga vaid 3 protsenti kogu Eesti metsast.
- Salumetsad on viljaka mullastikuga maaalad, kus on paks hummusekoht ja väga hea ligipääs põhjaveeele. Kõige domineerivam puuliik salumetsas on hall lepp. Väga iseloomulik on sellele metsatüübile puuliikide kesisus, eriti vanemas eas. Eestis on enim levinud salumetsad hüljatud põllumaad kus võib kasvada näsiniini, sarapuud, toomingat jpt. Korralikult metsa eest hoolt kandes on aga võimalik salumetsast kasvatada välja väga korralik kuusik.
- Laanemetsad kasvavad väga viljakal mullastikul. Peamiseks domineerivaks puuks on kuusk, hervemini leaib sealt haava ja kasepuid. Peamine asi mille järgi laanemetsa teistest eristada on jänesekapsa ja sinilillede rohkus alustaimestikus.
- Nõmmemetsad asuvad peamisel pinnasel kus ei leidu väga palju toitaineid. Moodustades kogu Eestimaa metsast vaid 3 protsenti, on see enam levinud saartel, Põhja- ja Loode-Eestis. Peamise puuliigina domineerib nõmmikutes mänd.
- Palumetsad on Eestis kõige levinum metsatüüp. Sügisel meelitavad nad metsa seenelisi ja marjulisi kes käivad metsas polasi ja mustikaid korjamas. Pinnas kus palumetsad kasvavad on pigem liiva ja lubja vaesed ja peamiseks domineerivaks puuliigiks võib olla männid, kuused, kased ja haavad.
Soometsad
Teine Eestis väga levinud metsaliik on soomets. Nagu me kõik teame, siis puud soos kasvavad hõredalt ja erinevaid puuliike eriti palju ei leidu. See tähendab, et soometsa tunneme ära eisteks pinnase järgi – turba kiht on paksem kui 30 cm, ja teiseks puurinne on kasin, põõsaid väga palju ei leidu kuid rohurinne on tihe koosnedes peamiselt sootaimedest.
Siia metsaklassi kuuluvad järgmised metsarühmad:
- Samblasoometsad
- Kõdusoometsad
- Rohusoometsad
Rohusoometsades leiame kasvamas peamiselt kaske ja sangleppa, samblasoometsades enamasti mändi, harvemal juhul ka kasepuud.
Lammimetsad
Lammimetsaks nimetatakse järve või voolava vee kaldal kasvavat metsa, mis jääb aeg-ajalt vee alla. Seda siis enamasti kevadeti kui on rohkelt lumest sulamisel tekkinud vett.
Kokkuvõtteks
Kasvava metsatüübi määrab ära siiski põhiliselt kinnistul olev mullastik, sest erinevad puud soovivad kasvada erineval pinnasel. Näiteks liivasel pinnasel üldjuhul ei leia me kasvavaid tammikuid vaid hoopis leiame männikuid.