Paljud inimesed ei vii oma metsakinnistul regulaarselt läbi vajalike hooldustöid ja tavaliselt on sellel ka mõjuv põhjus – enamik inimesi pole lihtsalt teadlikud nende tööde vajadusest, mõnel puudub aeg, oskus või tahtmine ise saega metsa minna ja lisaks sellel on laialt levinud arvamus, et metsa hooldamine on kallis tegevus.
Rääkides metsahoolduse maksumustest siis reeglina on see metsaomanikule igati kasumlik. Enamjaolt on võimalik metsa hooldus töödelt, nagu võsaraie, harvendusraie või sanitaarraie teenida kena kopikas. Peale selle lisavad hooldustööd ka pikas plaanis metsamaale väärtust, sest nende tööde käigus eemaldatakse metsast vähem väärtuslik puitmaterjal.
Erinevalt lageraiest ei eemaldata hooldusraie käigus metsakinnistult kõiki puid. Sõltuvalt puistust, saab hoolduse käigus kasutada mitmeid erinevaid võtteid, kuid üldiselt on eesmärk alati sama – kujundada puistu liigilist koosseisu, parandada selle sanitaarset seisundit ja aidata kaasa väärtuslike puude kasvule.
Järgnevalt viskame pilgu peale viiele enam levinud märgile, mis viitavad sellele, et peaksite oma kinnistul läbi viima hooldusraie.
1. Te pole varem ühtegi hooldusraiet oma metsakinnistul läbi viinud
Eestlasena oleme alatasa kurjad või pettunud, kui avastame oma kodukoha lähedal taaskord lageraie. Sellega seoses tekib tihti ka küsimus, et kauaks seda metsa siin Eestis nii jätkub? Kas korraliku metsa leidub ka meie lastele ja lastelastele? Tegelikult on vastus väga lihtne, jätkub kindlasti. Eestis on eraisikute käes ligi 300 tuhat hektarit metsamaad mida aktiivselt ei majandata. See on päris suur number, kas pole? Kuid ilma hooldustööde läbi viimiseta pole võõras olukord, kus metsa tervis on nõnda käest, et polegi muud teha kui kõik puud maha raiuda ja uued istutada. Kui soovime Eesti metsade tuleviku ka ise positiivselt kaasa aidata, peaksime enda metsamaa eest korralikult hoolt kandma, tagamaks korraliku ja võimsa metsamaa jätkuva juurdekasvu
2. Teie metsamaal kasvab palju võsa või väheväärtusliku puitu
Eestis pole võõras pilt, kus leiame kinnistu mis on täis lepavõsa, sarapuud või pikaks veninud vahert. Lepavõsa korral võime sügisel tiheda võsa alt piilumast leida ka pisemaid kuusepuid, kuid karm reaalsus on see, et ilma võsa lõikamata on mõne aasta pärast värskelt kasvama hakanud kuused otsa lõppenud. Tiheda sarapuu võsa korral ei leia me puistul isegi rohuliblet, rääkimata kasest, männist või isegi elavast kuusetaimest.
Ka metsanduslikust vaatevinklist on lepp, vaher ja sarapuu vähem väärtuslikud puud. Nendest on raske kasuliku materjali toota. Lisaks sellele, heites pilk tihedale lepikule või metsatukale kus domineerib sarapuu, ei leia me ka erilist silmailu, ei seeni ega ka marju.
3. Teie metsas on palju murdunud puid
Murdunud ja surnud puud küll suurendavad metsas liigi- ja elurikkust, kuid metsaomaniku rahakotile on nad suureks ohuks, kuna murdunud ja surnud puud on potentsiaalseks haiguse kolledeks kinnistul. Samuti võib rohkete murdunud puude hulk viidata sellele, et puistul kasvavad puud liiga tihedalt. Kuna metsas on konkurents toitainetele ja valgusele suur, siis lõputult puid puistule ei mahu. Selle tagajärjel hakkab aset leidma looduslik harvendamine, mille käigus nõrgemad puud hakkavad looduslikul teel välja surema. Välja surnud puud suurendavad omakorda seenhaiguste ja kahjurite paljunemise riski, mis võib kogu kinnistule pikemas plaanis lausa hävitavalt mõjuda.
4. Metsas ilmnevad üraskikahjustused
Üks Eestis väga levinud tüvekahjur on ürask. Üraskikahjustused levivad enamasti kuusepuistutel ja on eriti suureks ohuks metsades, kus on rohkesti tuulemurdu või vigastatud puid. Näiteks värske tuulemurru korral tulevad üraskid tugeva vaigu lõhna peale kohale kuni kolme kilomeetri kauguselt. Kui üraskeid (enamasti kuuse-kooreüraskeid) on piisavalt palju, hakkavad nad asustama ka eluterveid naaberpuid, misjärel on juba raskem parasiidikoldele piir panna. Kui parasiitide arv on ületanud puu mõistes ohtliku piiri siis lühikese aja möödudes puu sureb. Sellised kahjurid ei too erilist kasu ei metsaomanikule ega aita kaasa ka puistu üldisele tervisele ja arengule. Seetõttu on igal juhul vajalik üraski kolded sanitaar- või harvendusraie käigus kinnistult likvideerida.
Puudel, mis on üraskite poolt asustatud, võime leida koorest väikseid 2 – 3 mm suuruseid auke, mille kaudu ürask sisenes. Kui koor eemaldada, võime näha puu pinda näritud käike. Reegilna uuristab emaürask piki tüvi suure põhikäigu, kuhu muneb munad. Peale munade koorumist teevad vastsed samast käigust ristisuunas mitmeid väiksemaid vastsekäike. Hilisemas staadiumis, mõne kuu pärast peale puu asustamist, puu sureb.
5. Puistul kasvavaid puid räsib mõni kahjulik haigus, näiteks juurepess
Kui metsas silmnähtavaid üraski kahjustusi ei esine on inimesed kindlad, et nende kinnistul kasvavad puud on täies elujõus, sageli on aga hoopis teisiti. Tegelikult on 97% ulatuses puude haiguse tekitajaks seened. Alatasa rüüstab ja aeglustab meie kuusikute ja männikute kasvu kõige ohtlikum ja enam levinud seenhaigus nimega juurepess. Erinevalt paljudest teistest seenhaigustest, juurepessu nakatunud puul ei näe me viljakeha, sest antud haigus ei levi ristipuud, vaid pikipuud – Ehk siis juurest alates ülesse, ladva poole. Haigus õõnestab puu seest poolt ja lõpuks lükkab tuul selle ümber või leiavad seal uue elukoha tüvekahjurid, kes veelgi enam puud nõrgestavad.
Peamised haiguse tunnused on visuaalselt näha alles seene leviku hilisemas staadiumis. Näiteks puuvõra on tavalisest tuhmim, tüve alumine osa pakseneb järsult ja hakkab vaiku eritama juurekaela piirkonnast. Kui puu maha lõigata, võime näha, et puu on keskosast justkui tühjaks söödud.
Miks viia oma metsakinnistul läbi hooldusraieid?
1. Hooldatud metsa on ilusam mets
Metsa on hinnatud vara mitmetel põhjustel, näiteks pakub see meile süüa, tööd, kvaliteetset materjali mööbliks, stressileevendust seal jalutades ja silmailu. Regulaarselt hooldatud mets on võrreldes “käest lastud” metsaga kordades ilusam, kusjuures kinnistuid mida tänapäeval oma ilu poolest kiidetakse on peaaegu alati inimese käe poolt selliseks kujundatud. Kui kinnistu eest on hoolt kantud, on seal peale silmailu ka mõnusam ringi jalutada, kuna alusmets pole väga tihedalt võsastunud. Suure plussina võime olenevalt pinnasest ja puistu vanusest hooldatud metsast noppida ka erinevaid saaduseid, näiteks mustikaid, pohli, vaarikaid ja maitsvaid seeni.
2. Väärtuslikum mets
Ilma õigete hooldusraieteta ei ole metsal erilisi väljavaateid tulevikus väärtuslikuks kinnistuks areneda. Enamjaolt leiame hooldamata metsast mõne seenhaiguse, avastame et puude kallal on maiustanud üraskid või on mets lihtsalt tihedasse võsasse mattunud.
Lihtsa näitena tooksin välja, et kui 80-90 aastat tagasi oleksime istutanud täis kaks sarnaste tingimustega metsakinnistut mis on mõlemad ühe hektari suurused. Neist ühe eest oleksime kandnud regulaarselt hoolt, teine kinnistu oleks aga omasoodu kasvanud. Kui nüüd täna teha mõlemal kinnistul uuendusraie, siis hooldamata kinnistu eest teeniks omanik umbes 3000 eurot, hooldatud kinnistu eest aga umbes kaks korda rohkem.
3. Annab võimaluse teistel puudel kasvada
Hooldusraied annavad võimaluse kujundada metsa liigilist koosseisu metsaomaniku tahtmise järgi, luues metsa, mis on veidi omaniku enda nägu. Kui tavaliselt kogub hooldamata metsas võimust tihe lepik, siis on täiesti võimalik metsaomaniku elu ajal kinnistust välja kasvatada võimas kuusik, männik või kaasik, millel jalutades tunned ennast juskui vanas mõisapargis, kuna metsa aluspind on niivõrd ilus ja korras.
4. Võimalus metsast eemaldada haiged või kahjustunud puidu
Üks väga oluline ja kriitiline faktor, et tagada metsa kõrge iga ja kiire areng, on eemaldada haiged puud või puud, mis võiks olla potensiaalseteks haigusekolleteks puistul. Hooldusraietega haigete puude levikut reguleerides maksimaliseerime tõenäosuse, et mets jääb püsima ka peale meie elutee lõppu, et selle eest saaksid hoolt kanda ka tulevased põlvkonnad.
Kokkuvõtteks
Nagu ka kõikide muude asjade puhul elus, kehtib ka metsa puhul reegel, et kui tahad ilusat ja head tulemust, siis pead sellesse ka veidi oma aega ja hoolt investeerima. Kindel on see, et hooldatud metsast kasvab järk-järgult välja miski mis pakub meile ja meie lähedastele tohutult silmailu ja positiivseid emotsioone pikkadeks aastateks ja soovi korral ka rohkesti majandusliku tulu.
Kui Teil on mistahes küsimusi seoses metsa majandamisega siis võite meiega ühendust võtta. Soovime et Eesti rahvas oleks teadlikum metsa majandamise osas, seega anname endast parima, et teid aidata.