Harvendusraie on metsa majandamise juures vajalik protsess, sest selle eesmärk on on luua paremad tingimused lõpraidesse jäävate puude kasvuks. Samalajal ruumi tekitades, on selle abil võimalik kasvavate puude seast välja noppida materjal mis nii või naa looduslikult välja langeks, olgu need siis haiguste käes vaevlevad puud või lihtsalt toitainete ja valguse puuduse tõttu välja surevad puud. Suureks plussiks on ka veel see, et harvendusraie abil saab välja raiuda vähe väärtusliku puu, et maksimaliseerida metsa väärtust uuendusraie ajaks. Sinna alla kuuluvad näiteks puud mis on mitme ladvaga, oksa rohked või lihtsalt vähe väärtuslikud liigid.
Millal viiakse läbi esimene harvendusraie?
Esimene harvendusraie metsakinnistul viiakse tavaliselt läbi kui puistu keskmine vanus on 20. ja 40. aasta vahel. Selleks on mitmeid põhjuseid kuid üks olulisemaid on see, et selles ajavahemikus hakkab metsas aset leidma ka nö looduslik harvendus. See tähendab seda, et suur osa puid hakkab looduslikul moel välja surema. Teine põhjus on see, et selles eas on puud juba piisavalt vanad, et neist ka peale raiumist, müües ka veidi tulu teenida.
Kui enne esimest harvendusraiet võib ühes hektari suuruses metsatuka kohta kasvada ligi 9000 puud, siis peale esimest harvendust võiks see number olla maksimaalselt 6000. Võrdluseks tooksin välja fakti, et küpses eas metsakinnistule mahub ühele hektarile kasvama keskmiselt 500 puud. Kõik ülejäänud kas sureb ise looduslikul teel välja, sest kõigile lihstalt ei jätku valgust ja toit- ja mineraalaineid, või siis eemaldatakse üleliigsed puud metsamajandamise käigus.
Kui tihti harvendust läbi viiakse?
Harvendusraided, erinevalt võsaraiest, viiakse tavaliselt läbi vaid üks kord, olles ühtalsi ka viimane hooldustöö enne uuendusraiet. Tõsi on, et metsamaal võib harvendusrieid ka mitmeid kordi läbi viia selle eluea jooksul. Vanemas eas, kus mets on vanem kui 50 aastat on pigem eelistatud lihtsamad sanitaarraied, et välja noppida haiged puud takistamaks haiguste ja seente levikut.
Oluline on ka ära märkida, et maksimaalne kogus mis harvendusraie käigus võib välja lõigata on 30% kogu puiste mahust.
Harvendusraiete kogu arvu ja ajalise intervalli kohta pole olemas täpset ruskareeglit kuna üldjuhul sõltub nende läbiviimine kasvukohast, pinnasest, puuliigist ja vajadusest. Erinevat tüüpi metsad lihtsalt vajavad erinevat lähenemist.
Kokkuvõtteks
Harvendusraideid viiakse läbi et:
- Reguleerida puistu koosseisu
- Luua soodsad tingimused metsa edasiseks arenguks
- Kasvatada metsa tootlikust ja väärtust
- Parandada tulevastelt raietelt saadud puidu kvaliteeti
Kui teil on lisaküsimusi, siis võite meiega julgelt ühendust võtta. Aitame meeleldi!
